Kaart - Anne Franki maja (Anne Frankhuis)

Anne Franki maja (hollandi keeles Anne Frank Huis) on majamuuseum, mis on pühendatud ühele tuntuimale holokausti ohvrile, teise maailmasõja ajal natside koonduslaagris hukkunud juuditüdrukule Anne Frankile (täisnimega Annelies Marie Frank) ja tema perele. Hoone paikneb Amsterdami kesklinnas Jordaani kvartalis Prinsengrachti kanali ääres Westerkerki kiriku kõrval.

Muuseum avati 3. mail 1960 Amsterdamis aadressil Prinsengracht 263–267 (või ka 263–265). Hoone tagaosa väiksed varjatud toad on muudetud tõetruuks muuseumiks. Anne Frank oli end sealses peidikus – tagakojas – varjanud koos pere ja tuttavatega enne vahistamist üle kahe aasta.

Hoones asus Anne isa Otto Heinrich Franki ettevõte. 6. juuli hommikul 1942 sai Anne vanem õde Margot Frank (täisnimega Margot Betti Frank) kutse saabuda vabatahtlikult tööle Saksa koonduslaagrisse. Frankide pere, kes elas Amsterdamis teises kohas, otsustas seepeale viivitamata varjuda peidikusse, mis asus Otto Franki tehase lisahoone ülemistel korrustel. Sinna pääses tehase kontoriosast, kus töölised ei käinud. Peidik oli teada vaid isa mõnele kolleegile, kes neid sealoleku ajal abistas. Seal jätkas Anne 12. juunil 1942 sünnipäevakingiks saadud ja samal päeval alustatud päeviku pidamist. Viimane sissekanne on päevikusse tehtud 1. augustil 1944, mõni päev enne Anne kinnivõtmist.

Anne ise koonduslaagrist ei kirjutanud. 1944. aasta augustis eeluurimisele ja seejärel koonduslaagrisse viidud 15-aastane Anne ja temast neli aastat vanem õde Margot surid 1945. aasta veebruaris või märtsis näljast kurnatuna tüüfusse Bergen-Belseni koonduslaagris Alam-Saksimaal Hannoveri lähedal. Hollandi ametivõimude andmetel suri Anne 31. märtsil, ent majamuuseumi teadustöötajate uue uuringu järgi seni arvatust vähemalt kuu aega varem – veebruaris 1945.

Esimest korda ilmus Anne päevik raamatuna pealkirjaga "Het Achterhuis" (e. k "Tagakoda") 25. juunil 1947. Kui esimese trüki tiraaž oli 3036 eksemplari, siis sama aasta detsembris ilmus juba teine trükk (6830 eksemplari) ja 1948. aasta veebruaris kolmas trükk (10 500 eksemplari). Päeviku originaal on vaatamiseks välja pandud Anne Franki majas. Praeguseks on teost tõlgitud üle 70 keelde ning see on loetumaid raamatuid maailmas. Eesti keeles on raamat ilmunud esimest korda 1958. aastal (tõlgituna saksa keelest) pealkirjaga "Anne Franki päevik: 12. VI 1942 – 1. VIII 1944". Aastail 2003–2019 on ilmunud mitu trükki uut tõlget (hollandi keelest) pealkirjaga "Anne Franki päevik. Tagakoda 1942–1944".

Anne Franki viimne puhkepaik asub Aachenis, kus ta elas ajutiselt oma vanaema juures. Tema vahakuju on eksponeeritud peale Anne Franki maja ka Madame Tussaud' vahakujude muuseumis. Amsterdamis on ka temanimeline kool ja talle püstitatud ausammas. Muuseumis on kuulikindla klaasi taga Oscari auhind, mis on antud Shelley Winterile parima kõrvalosatäitmise eest Petronella van Daanina 1959. aasta filmis "Anne Franki päevik".

2008. aastal lavastati Hispaanias "Anne Franki päevikul" põhinev muusikal "El diario de Ana Frank – Un canto a la vida". Esietendus anti Madridis Calderoni teatris, nimiosas oli Isabella Castillo ja lavastaja oli Rafael Alvaro. See kutsus esile Franki vanima sugulase ja Šveitsis tegutseva Anne Franki Fondi juhataja Bernhard Eliase meelepaha, kuid luba oli saadud Amsterdamis tegutsevalt Anne Franki Fondilt. Mõlemad fondid on loonud Anne Franki isa Otto Frank.

Muuseum kavatses üle võtta ka tööstuslaona number 57 tuntud Westerborki barakid, kus oli sõja ajal hoitud juute ja mustlasi enne koonduslaagrisse viimist. Westerborki barakkides lammutati patareisid ning ka Anne Frank ja tema õde Margot olid töötanud seal umbes neli nädalat. 1957. aastast oli barakke kasutatud põllumajandusladudena. Barakid hävisid tervenisti tulekahjus 18. juulil 2009.

Muuseumi 35. aastapäeval (1995. aastal) pandi sakslasest astroloogi Karl Wilhelm Reinmuthi poolt 1942. aastal avastatud asteroidile 1942 EM nimeks (5535) Annefrank. Muuseumi 50. aastapäeva paiku, 17. aprillil 2010 ilmus Ernie Colóni illustreeritud ja kirjastuse Hill & Wang välja antud ameeriklasest kirjaniku Sid Jacobsoni raamat "The Anne Frank House Authorized Graphic Biography". 23. augustil 2010 murdis torm maha Anne varjupaiga juures kasvanud 20 meetri kõrguse 160–180-aastase kastani, mille kohta on Anne Frank 23. veebruaril 1944 oma päevikusse kirjutanud:

* "Vaatasime sinist taevast, lehtedeta kastanipuu sillerdas, kajakad ja teised linnud tundusid lennul hõbedased. Olime sellest vaatepildist nii lummatud, et ei suutnud rääkida."